6. SAMM JA TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS
Tegevused eesmärkide saavutamiseks
6.1. Kõik kliiniku töötajad omavad piisavat ettevalmistust, et tagada emadele asjakohane toetus ja nõustamine. Terved ja ajalised vastsündinud, kes on sünnitusjärgses osakonnas koos emadega ei vaja lisatoitu, seega välditakse mittevajaliku lisatoidu andmist. Kui esineb probleeme rinnaga toitmisel on vajalik ema aidata, nõustada, mitte anda lisatoitu ja ignoreerida probleemi. Kliiniku töötajal, kes pakub lisatoitu probleemide lahendamiseks (rahutu laps, valulik imetamine, vms) võivad olla puudulikud teadmised ja oskused toetamaks rinnaga toitmist. Lisatoidu sage kasutamine võib viidata stressirohkele keskkonnale, kus pigem valitakse kiire, ajutine lahendus, mitte ei proovita lahendada probleemi ennast. Emasid teavitatakse, et on väga vähesed juhud, kui rinnaga toitmine tuleb meditsiinilistel põhjustel katkestada. Emadele on kättesaadav informatsioon ravimite kasutamise kohta imetamise ajal.
Ante- ja postnataalne hooldus on personaalne ja lähtub individuaalsetest vajadustest. Vanematele suunatud teave peab andma ülevaate rinnapiima kasulikkusest, kuidas rinnaga toita ja kui see ei ole võimalik, kuidas toita turvaliselt piimasegu ja lutipudeliga. Imetamise toetamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
Ante- ja postnataalne hooldus on personaalne ja lähtub individuaalsetest vajadustest. Vanematele suunatud teave peab andma ülevaate rinnapiima kasulikkusest, kuidas rinnaga toita ja kui see ei ole võimalik, kuidas toita turvaliselt piimasegu ja lutipudeliga. Imetamise toetamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
- imetamise kestvust ja sagedust ei tohiks piirata. Soodustatakse nõudmisel toitmist ja vajadusel toita mõlemast rinnast.
- Öist toitmist tuleks soodustada.
- Emadele antakse nõu, kuidas ära tunda näljast imikut (millal imik annab märku, et teda tuleks toita).
- Toitmise kestvus ja sagedus on lastel erinev.
- Emad kellel on olnud instrumentaalne sünnitus või keisrilõige peaksid saama lisatoetust rinnaga toitmise alustamisel.
- Emadele tuleb pakkuda objektiivset ja üheselt mõistetavat informatsiooni.
- Tasuta näidised, kingitused või kirjandust, mis kajastavad otseselt imiku piimasegu ei edastata rasedatele või nende lähedastele.
- Personal peab olema toetav kui ema on otsustanud rinnaga mitte toita ja nendele emadele pakutakse igakülgset toetust nende poolt valitud toitmismeetodi kasutamiseks.
6.2. Naise rinnaga toitmise soov ja realiseerumine dokumenteeritakse sünnitus- ja vastsündinu arenguloos igapäevaselt lähtuvalt imetamise füsioloogiast.
6.3. Praktikas esineb olukordi, mil ilmneb meditsiiniline vajadus anda lisa- või laktatsioonieelset toitu tervele ajalisele vastsündinule. Lisatoidu, laktatsiooni eelse toidu andmine võib aga põhjustada:
- Imiku kõht on täis ja ta imeb vähem rinda.
- Imikul on raskusi rinna õige haaramisega, kui teda on eelnevalt lutist toidetud.
- Imik imeb ja stimuleerib vähem rinda.
- Piim tuleb hiljem rinda ning esineb raskusi imetamise väljakujunemisel.
- Imik võib kergemini haigestuda seedetrakti nakkustesse.
- Tal võib kergemini välja kujuneda piimasegu valgu talumatus.
- Tal võivad kergemini välja areneda allergilised haigused.
- Väheneb ema eneseusaldus, kui lisatoitu kasutatakse nutva lapse rahustamiseks.
- Lisatoidu andmine on sageli ebavajalik ja võimalikku kahju tekitav kulutus.
Rinnapiima kasulikkus enneaegsetele lastele on leidnud kinnitust, seetõttu julgustatakse ja toetatakse emasid rinnaga toitmisel. Kui laps vajab ravi, jälgimist lastekliinikus ja/või lasteintensiivraviosakonnas nõustatakse ema, et lapsest lahusolek ei takista/välista rinnaga toitmist ning personal toetab ema rinnapiima tootmise alustamisel ning laktatsiooni säilitamisel.
6.5. Raskelt haiged, kirurgilist ravi vajavad ja väga väikese sünnikaaluga lapsed vajavad ravi neonatoloogia või lasteintensiivraviosakonnas. Nende toitmisel arvestatakse nende vajadusi ja erisusi, kuid rinnapiima püütakse anda igal võimalusel.
Erihooldust vajavate laste hulka kuuluvad sageli ka < 1500g või < 32 rasedusnädalal sündinud ja väga ebaküpsed, raske hüpoglükeemia ohuga või hüpoglükeemia tõttu ravi vajavad lapsed, kelle seisund rinnaga toitmise intensiivistamise või rinnapiima andmise järel ei parane.
Et hinnata, kas osakond kasutab vedelikke või kunsttoitu ebaotstarbekalt, peab iga laps, kes saab lisavedelikku või -toitu, kuuluma ühte järgmistest gruppidest:
Erihooldust vajavate laste hulka kuuluvad sageli ka < 1500g või < 32 rasedusnädalal sündinud ja väga ebaküpsed, raske hüpoglükeemia ohuga või hüpoglükeemia tõttu ravi vajavad lapsed, kelle seisund rinnaga toitmise intensiivistamise või rinnapiima andmise järel ei parane.
Et hinnata, kas osakond kasutab vedelikke või kunsttoitu ebaotstarbekalt, peab iga laps, kes saab lisavedelikku või -toitu, kuuluma ühte järgmistest gruppidest:
- ema on raskelt haige (psühhoos, eklampsia või šokk);
- kaasasündinud ainevahetushäire (galaktoseemia, fenüülketonuuria, vahtrasiirupitõbi);
- äge veekaotus (n: fototeraapia korral, kui rinnaga toitmise intensiivistamine ei taga adekvaatset hüdratatsiooni);
- laps, kelle ema saab ravimeid, mille korral on rinnaga toitmine vastunäidustatud (tsütotoksilised või radioaktiivsed ained, antitüreoidsed preparaadid peale propüültiouratsiili).
6.5.1. Järgmised lastegrupid võivad vajada lisatoitu 1.-3. elupäeval:
NB! Alati on vaja iga last individuaalselt hinnata!
- ebaküps laps (dehüdreeritud, kõhn, turgor langenud).
- ülierutatud laps (närviline).
- enneaegne laps.
- sünnikaal <2500g või SGA (s.o. üsasisese kasvupeetusega).
- sünnikaal >4500g või LGA (s.o. liiga suur gest. aja kohta).
- janupalavikuga laps (alati mõtle, kas pole tegemist infektsiooniga).
NB! Alati on vaja iga last individuaalselt hinnata!
6.5.2. Järgmised lastegrupid võivad vajada lisatoitu pärast 3. elupäeva:
- kaalulangus >10%.
- lapsed, kes keelduvad imemast või on imevad loiult;
- otsida põhjust, miks ta ei ime efektiivselt.
- ikterus, bilirubiin > 300 mmol/l.
- selgitada ikteruse põhjus ja ravida vastavalt.
- kehatemperatuuri tõus (janupalavik või infektsioon?).